Kirjeldus

“Las ma puudutan su kuumi, pehmeid huuli.
Las ma suudlen su laugusid, mis värisevad
kui lendutahtva liblika õrnad tiivad…”

See maal sündis soovist maalida üht erilist ööd.
Ööd, kus aeg seisab ja maailm vaikib. Kus taevas on täiskuu, mis heidab varje ja katab kõik pehme valgusega.
On vaid kaks inimest – Sina ja tema – ja see hetk, mis on korraga romantiline ja habras, et raske on sõnadesse panna.

“Sule silmad sel ööl ja usalda mind.
Luba mul hoida sind ja lihtsalt olla siin,
kus süda kõneleb südamega”

Originaalteos
Akrüül lõuendil, pingutatud puitraamile (galeriiäärega)
Valmis riputamiseks ka ilma lisaraamita
Fotol kujutatud raam ei kuulu teose juurde
Suurus: 24 × 18 cm
Aasta: 2024

Kunstniku märkmed teosele „Öö“

Selle maali kaudu tahtsin ma nähtavale tuua sama tunde, mida kannab minu luuletus „Puudutus“, mis on osa minu esimesest luuleraamatust „Ma võin Sind kaugelt armastada“.
See on seesama öö, mille ma esmalt panin sõnadesse – ja nüüd värvidesse.

Minu jaoks on see maal eriline, sest kinkisin selle oma abikaasale.
Selles on meie lugu – armastus, mis on suur ja sügav, nagu täiskuu valgus üle vaikse vee.