Sulle tahaksin ma pühendada
kõik oma õhtutunnid,
pikad ja pimedad ööd,
sombused ja igavad hommikud,
hallid ja argised päevad.

Tahaksin ärgata ja näha sind enda kõrval –
oma toas, alati...
Sind, keda ma armastan.
Salaja.

Sulle tahaksin hoida
kogu hoole ja armastuse,
oma puhtuse ja helluse,
siiruse ja teineteisemõistmise.

Sulle tahaksin anda
kogu olemuse minust enesest –
minu silmad,
nende kauneima ja mõistvama pilgu.
Minu suu,
selle võluvaima naeratuse ja sõnad,
milliseid pole sa veel kuulnud.
Minu keha –
kogu minu pahede ja headusega.

Kuid kas tahaksid sina mind?
Kas võtaksid mind jäägitult,
jälgegi jätmata?

Ja ometi...
kas sooviksid sa mind sellisena?
Kas julgeksid tahta mind
nii, nagu ma olen?

Kas annaksid ka sina end?
Vaid siis saaksime me tõeliselt üheks.

To you I'd give my every hour,
Each twilight's hush, night's heavy power,
The foggy dawns, the weary days,
The muted mornings' ashen haze.

I'd wish to wake and see you near—
Within my room, forever here—
You, whom I love so secretly.

To you I'd give my tender care,
My heart’s devotion, soft and rare,
My purity, my gentleness,
My truth, my silent eagerness.

To you I'd offer all of me—
My soul, my gaze, my eyes to see
The deepest love and clearest light,
My mouth—to smile, to speak delight
In words you've never heard before.

My body—flaws and virtues, more—
The all of me, unmasked, unmade.
But would you take me, unafraid?
Would you accept me, wholly mine,
Without a trace, without a sign?

And yet...

Would you desire me this way?
Would you dare love me as I stay?
Would you surrender, soul to soul?
Only then could we be truly whole.