Sina, sina, sina -
õhtuti mu voodiserval enne uinumist.
Sina, sellisena nagu sind armastan,
puhtana ja siirana, alles kõike otsijana,
saladuste avastajana, mu kallis.
Sina mu unenägudes
selleks, et hommikul kaduda
ja jätta mind ärkama tühja maailma.
Sina mu rõõmudes,
vahel märkamatuna aga olemasolevana.
Sina mu mõtetes, tunnetes,
sina - kõikjal ainult sina.
You, you, you—
sitting by my bedside in the evening,
before I drift to sleep.
You, just as I love you—
pure and true, still searching,
still discovering secrets, my dearest.
You, in my dreams,
only to vanish by morning,
leaving me to wake in an empty world.
You, in my joys,
sometimes unseen,
yet always there.
You, in my thoughts,
in my feelings—
you, everywhere, only you.