On öö. 
Istun üksinda pimedas akna all. 
Vihm rabistab vastu akent,
tuul vingub nagu väeti lapsuke, 
kes on hällist maha kukkunud.

Puud õõtsuvad tuules 
ning vaatavad kummardudes abiotsivalt minu poole.
Kord tuul vaibub, siis jälle tugevneb.
Taevast paistab suur kollane kuu,
tema ümber tiirlevad tähed, olles kõik koos rõõmsad.

Ainult mina olen üksi ses tormises öös.

Kallis, tule mu juurde!
Tule ja röövi mu üksindus.




The night has fallen, dark and deep,
I sit alone, too tired to sleep.
Rain whispers soft against the glass,
The wind, a child lost from its past.

The trees bow low with weary cries,
They seek my gaze with pleading eyes.
The storm will hush, then rise again—
The moon glows yellow through the rain.

The stars all dance, a joyful flight,
While I sit lonely in the night.
Come, my dearest, come to me—
Come and steal my loneliness, set me free.