Lugeda ju võin, ka see on valus
Meenub oldud aeg ja käidud tee
Mineviku meenutused - meie elu alus,
aga elu ennast ainult kurvemaks see teeb

Pisarad ja suudlused segamini rinnus,
kurgus nutt, mis nõuab väljumist,
sellised on tunded ja olemine minus,
kuid südames on lootus, mis otsib täitumist

Mälestuste kive veereb möödund aja radadel,
kuid pean ikka minema, leidma valgust eluteel
Hinges ootusärevus ringi hulgub aina,
milleks, kallis, milleks sa mind nõnda painad?

Südamest sa süümepiinad,
peast mu muremõtted,
kaugele võiks ära viia
ja lammutada tõkked

I read — but every word still aches,
Each road we walked, each path we take.
The memories that shaped our days
Now weigh my heart in heavy ways.

Tears and kisses fill my chest,
A cry that’s rising, seeks no rest.
These feelings live so deep inside,
Yet hope still stirs and will not hide.

Stones of memory roll and fall
Along the roads of time and all.
Still I must walk, still seek the light—
Why, my dear, must you haunt my night?

From heart take guilt, from mind take care,
Carry my sorrows far from there.
Break every wall, and tear apart
The chains that bind my weary heart.