Nüüd ikka jälle mõtteist ennast leian,
taas peas on segadus, virr-varr.
Kõik halvad teod siis eemale ma heidan,
ei taha sulle näida totter, narr.

Kuid on üks mõte, mis ei meelest läe.
See pilt on tuttav möödunust.
Taas sinu kuju enda ees ma näen,
kuid tunnen ennast veidi üksikult.

Sa kallis mulle väga, seda tea,
ei takistada saa siin miski piir.
Sa muretsema minu eest ei pea,
ma tahan olla sinuga ja siin.

Veel oota - luba olen veel
ja ära keela, mis on ilus minu jaoks.
Küll kunagi ma niigi eksin teel
ja kunagi võib sulgeda su uks.

Veel tahan olla siin ja sinuga
ning vaadata su nime siin ekraanil.
"Veel ole sinagi koos minuga",
sul sosistan ja ära palun praali.

Mu armsam, kõige suurem sõber,
mu lohutaja, kallis kaitseingel,
mu naerutaja, mulle kõik, mis vaja,
ja kuulaja kui mul on miskit hingel.

Suur tänu lihtsalt olemise eest,
suur tänu sulle olemas mu juures.
Ja kallistused minu südamest
ning süütu suudlus sinu suule.

Again, my thoughts return to you,
A restless storm inside my mind.
I cast aside what once felt true—
No fool am I, nor lost nor blind.

Yet one thought lingers, won’t let go,
A picture clear from days long past.
I see your face, I always know,
Yet somehow, I still stand apart.

You are so dear, this much is true,
No wall nor distance stands in way.
You need not worry, not for me—
I only wish that I could stay.

So let me be, just for a while,
Don’t close the door, don’t turn away.
One day, I’ll wander from this path,
But not just yet—not now, not today.

Still, let me see your name appear,
Still, let me hear your voice so kind.
Still, be with me, just for a while,
Still, grant me this—don’t leave behind.

My dearest friend, my guiding light,
My laughter and my angel bright,
The one who listens, always near,
The one I trust, the one most dear.

So thank you, simply, for your presence,
For being here, for standing true.
And one soft kiss, a sweet caress,
From heart to heart, I give to you.